Kuidas valida õhksoojuspumpa?
Enne õhksoojuspumba valimist tuleks välja selgitada järgnevad punktid:
- köetava pinna suurus ruutmeetrites,
- kas soovite kasutada õhksoojuspumpa põhi- või abiküttena,
- kas köetav eramu on teie alaline elukoht või hooajaline (suvila),
- millist temperatuuri soovite toas hoida,
- siseõhu kvaliteet (plasmafiltrid, ionisaator, UV filter),
- mis oleks teile sobiv hind õhksoojuspumba eest,
- müratase- kas tahate väga vaikset õhksoojuspumpa?
- disain- kas te soovite kauni disainiga toodet või on tähtis rohkem praktilisus,
- COP ehk soojustegur.
Kindlasti ei saa tähelepanuta jätta seda kas kasutate antud eramut, korterit, suvilat pidevalt või külastate aeg-ajalt.
Mis asi on õhksoojuspumba Kasutegur?
Kasutegur ehk COP on arv, mis näitab ära, mitu korda annab seade rohkem soojusenergiat suhtes kulutatud elektrienergiaga. Seega, mida suurem on COP seda suurem on sääst.
COP = saadud soojusenergia tuleb jagada kasutatud elektienergiaga ehk kui COP on 4, siis järelikult tootis soojuspump 1kWh elektriga 4kWh soojust.
Õhksoojuspump on üks suurima kasuteguriga kütteseadmeid. Näiteks elektriradiaatori puhul on COP väärtus kuni 1, s.t. 1 kWh elektriga toodetakse 1kWh soojust. COP väärtus antakse kataloogides vastavalt Eurovent Certification tingimustele +7°C välistemperatuuri, 20°C sisetemperatuuri juures ja seade töötab täisvõimsusel. Nende tingimuste muutumisel muutub ka seadme soojusväljastus.
Kuidas võrrelda erinevaid pakkumisi?
Õhksoojuspumba esmakordsel valimisel võib tekkida väga palju küsimusi ja võib osutuda raskeks teha lõplik otsus, sest saadaval on väga lai valik õhksoojuspumpasi.
Soojuspumpasi müüakse reeglina pinna suuruse alusel, mida soovitakse kütta, müüjad pakuvad erinevate hindadega pumpasid sama suurusega pinnale. Sageli on hinnaerinevuse põhjuseks see, et pakutakse sama suurusega pinnale erineva võimsusega pumpasid, sõltuvalt sellest, missugune on 1 m² kohta arvestatud soojavajadus.
Seadmete kõrvutamisel annab parema tulemuse erinevate pakkumiste võrdlemine nominaalvõimsuse järgi, kuna selle arvutamise alused on kõigi tootjate jaoks samad. Erinevate seadmete hinda saab võrrelda ikkagi ainult siis, kui nad samade tingimuste juures annavad välja samapalju sooja ehk nende seadmete nominaalne soojusvõimsus on sama. Üldjuhul on väiksema võimsusega seade odavam.
Õhksoojuspumba soojusvõimsus sõltub välitemperatuurist
Kuna välistemparatuuri muutudes muutub ka soojuspumba soojusvõimsus, siis tuleb erinevate tootjate puhul vaadata kuidas muutub soojusvõimsus välistemperatuuri alanedes. Võib juhtuda, et esmapilgul kõige suurema kasuteguriga seadme soojusvõimsus langeb välistemperatuuri langedes kõige kiiremini, võrreldes teiste seadmetega. See tähendab, et kasutegur võib küll olla suur, kuid rahaline sääst mõne teise seadmega, mille kasutegur oli väiksem, on tegelikult väiksem. Seega tuleb jälgida soojusvõimsuse muutumist välistemperatuuri muutuste korral. Näiteks võite alati küsida müüjalt, palju on Teile pakutud soojuspumba soojusväljastus -15 kraadise välistemperatuuri juures. Eriti oluline on seda jälgida seda siis kui kavatsete soojuspumbaga kütta enamuse kütteperioodist või ei soovi kütteperioodi jooksul muud kütet peale soojuspumba üldse kasutada.
Õhksoojuspumba müratase
Parameeter mis esmapilgul tundub vähetähtis, kuid saab oluliseks kohe peale seda kui pump paigaldatud on müratase. Müratase on see mis tegelikult häirib ja on oluline seda jälgida siis, kui valitakse õhksoojuspumpa eluruumide kütmiseks. Kui võrrelda erinavate tootjate poolt pakutavate seadmete võimsusi ja kasutegureid, on näha, et sama võimsuse või suurema COP väärtuse juures on mõned seadmed kõrgema müratasemega. Samas on ka turul seadmeid kus kõrge kasuteguri puhul saavutatud madal müratase. Igatahes tasub seadme minimaalset lubatud mürataset jälgida seadme soetamisel.
Kuidas valida õhksoojuspumba võimsust?
Õhksoojuspumba võimsus on üks tähtsamaid parameetreid, millele tuleb tähelepanu pöörata.
Võimsuse valikul tuleb arvestada järgmiste teguritega:
- elamu-korteri suurus, soojustus, missugune on planeering, kuhu on võimalik tehniliselt sise- ja välisosa paigaldada,
- millist temperatuuri soovitakse toas hoida,
- kas soovite suvel ka jahutada,
- millise kütteliigiga soovite õhksoojuspumpa kombineerida.
Valiku tegemise aluseks tuleb silmas pidada nii nominaal- kui ka maksimaalvõimsust. Valiku tegemisel tasub neid silmas pidada, sest üldjuhul mida väiksem on võimsus seda odavam on seade. Õhksoojuspumba puhul oluline, et seade oleks valitud õige võimsusega. Juhul kui seade on võimsam on ta üledimensioneeritud, mis tähendab Teile suuremat püsikulu ja suuremat esialgset investeeringut. Juhul kui seade pole piisava võimsusega on ta aladimensioneeritud, töötab seade enamasti maksamaalvõimsusel, mis tähendab üldjuhul suuremat püsikulu ning seadmele lühemat kasutusiga. Mõõdukas üledimensioneerimine on lubatud. Aladimensioneerimise puhulon aga alati võimalus võimsust juurde lisada. Aladimensioneerimist kasutatakse ka juhul kui pole võimalik täpselt määrata hoone soojavajadust ja on vaja paigaldada mitu pumpa, siis hakatakse seadmeid lisama saavutamaks soovitud tulemus.
Arvestada tuleks ka sellega, et maja/hoone soojustuse seisukord on oluline pumba valikul. Halva soojustuse korral tuleb valida suurema nominaalvõimsusega pump ja väga hea soojustuse korral on võimalik sama pumbaga kütta suuremat pinda.
| Nominaalvõimsus | Hea soojustus | Keskmine soojustus | Halb soojustus |
|---|---|---|---|
| 3,6 kW | 105 m² | 80 m² | 45 m² |
| 4,8 kW | 150 m² | 100 m² | 55 m² |
| 6,0 kW | 185 m² | 140 m² | 70 m² |
Mis on talvevarustus?
Talvevarustusse kuulub kaks kaablit ja üks termostaat mis juhib kaablite tööd nii, et nad tarbiksid minimaalselt elektrit. Põhjasoojenduskaabel paigaldatakse seadme välisosa põhja peale nii, et välisosa tagasisulatuse tulemusena tekkiv vesi pääseks seadmest välja ega külmuks seadme põhjale. Kui põhjakaablit paigaldatud pole siis külmade ilmadega tagasisulatuse protsessi käigus tekkiv vesi külmub ja välisosa soojusvaheti effektiivsus väheneb. Kompressorisoojenduskaabel mille eesmärgiks on tagada kompressoriõli vajalik töötemperatuur. See on eelduseks kompressori pikale tööeale. Kompressorisoojenduskaablit ei ole talvevarustuses kui seda ei näe ette tootja, reeglina on see puudu odavama hinnataseme pumpadel. Kaablite tööd juhib termostaat mis lülitab kaablid töösse ilmade jahenedes ja välja ilmade soojenedes andes märgatava energia kokkuhoiu.
Paraku kohtab turul pakkumisi kus talvevarustust müüakse nn. lisavarustusena. Eesti oludes soojuspumpa pakkudes peaks talvevarustuse olemasolu olema ikkagi iseenesest mõistetav nagu ka autol rool. Soojuspump soetatakse ikkagi kütmiseks ka külmal ajal. Seadme soetamisel tasub tähelepanu pöörata ka minimaalsele välistemperatuurile tööks kütterežiimis.
